Corona, Gestok Era Milenial
Olih: Suteja Narendra
Tiang demen pesaja ningehang tuturně I Wayah unduk gěstok. Ngeri-ngeri sedap ningeh unduk anakě matumpas. Ada aně mapunggal, ada aně matigtig kanti mati. Ada masi aně selamet ulian ada aně ngengkebang.
Pisunaně ngebekin gumi. Asal suba maorta partai merah, nyak saja nyak sing, pastika mati! Bantas maorta matimpal ngajak PKI, bisa ngemasin mati! Nerima bantuan uli PKI mati…Mimiih…mudahan tekěn don biu atmaně.
Di ampikě semengan, I Wayah ajak tiang negak sambilang ngopi. Buka biasaně nemin tiang I Wayah ngorta kangin kauh, pamragatně neked masi ortaně unduk gěstok.
“Wayah, tusing pesan wong Balině dugasě ento ngelah rasa kamanusan? Nyama matiang, braya matiang, běh…ber buka bikas ubuhan!” kěto tiang protěs, sambilang ngupinin kopině kebus. I Wayah makenyem. Bareng ngupinin kopi, nyiup sada gerosaně lantang pasaja. Di subaně macelegekan, kasambungin munyi “ah” lantang pesaja. Piiiihhhh…. Ně mara madan ngopi sujati!
“Nděn…Nděn tě malu…Cai ngorahang anakě dugas gěstokě kělangan rasa kamanusan. Cai sing nawang, kěnkěn rasa takutě dugasě ento. Takut wirěh ada orta, yěn partai merahě menang, awakě aud kelor, ketog sěmprong, kerik tingkih, matianga ajak makejang. Nyěn bani? Mawanan lagas anakě numpas asing aně dadi partai merah!”
Tiang mendep. Ngalih-ngalihin alasan apang maan tiang nungkasin I Wayah. Ah…sujatině tiang demen pesan mirengang I Wayah matungkas. Uat baongně kenyat, munyině getar pesaja. Yěn suba kěto, artině nakě lingsir sehat!
“Ah…sing ja kěto Wayah, ento alasan dogěnan. Mula ja jelemaně aně idup dugasě ento itunganě buka ubuhan! Sing nyikut nyama, braya, ber ělah ngematiang!” tiang semangat ngawitin pitungkas. I Wayah buka somině ancungin api. Ber makerig prajani.
“Aih…Cai keliwat tuturě. Ngorahang anakě pidan cara ubuhan. Nah bandingang jani. Anakě aně idup jamaně jani, kěnkěn? Nyak nganutin sikut kamanusan? Sekat masan virusě, makejang ngaba sikut padidi. Ngulahang idup padidi. Makejang bakat takutin, bakat curigain. Anakě lěnan, depang apang mati. Ibi Wayah mabalih berita, ada anak mati sing banga sema, ada anak tundunga ulian kacurigaan ngaba penyakitě ento, ada nyama gelah sing banga tongos madunungan karantina, ada masi anak sakit tulaka tuun di pelabuhan. Tonděn karuan anakě ento ngaba penyakit. Naaah…Yěn suba kěto, apa binaně laksananě ento tekěn jaman gěstokě? Kija rasa kamanusaně? Amah měng?”
I Wayah ngarkar. Uat baongně kenyat, misi tudang-tuding cara berangti pesaja. Běh…Tiang buka siap matatu baong. Nguntul, lek ningehang raosně I Wayah.
“Kěnkěn, Yan? Juari jani Cai ngaku generasi berperikemanusiaan tinggi?” I Wayah matakon, panyingakaně nengěng cara matan topěng kerasě…
Běh….Běh…Běh…Jani tiang buka siap matatu lambung. Nyongkok di bucu, sing ngelah saut. Kabilbil tanek kopině bakat gerosang…
(Macang Rumah Cinta Seribu Jendela)
